„Eesti renomee pole maailmas krüptokelmide tõttu ülemäära kannatada saanud. Me puhume mure oma maine pärast ise suuremaks, kui see on. Krüptoga tegeleb ikkagi piiratud arv inimesi. Pealegi on kannatanutega petuskeeme mitmeid ja mitte ainult kübervaluuta valdkonnas, ja ega need pole ainuomased ainult Eestile”,“ kirjutab Postimees.ee arvamusloos Glimstedt partner Leho Pihkva.
Küll olen seda meelt, et krüptovaldkond vajab regulatsioone. Selleks, et krüpto tulevik oleks perspektiivikas, on vaja pettused välja rookida ja muuta kogu süsteem läbipaistvaks.
Praegu saadab kogu kübervaluutat hämarus, jääb mulje, nagu sobiks Bitcoin, Ethereum ja teised väiksemad valuutad petturitele ja seetõttu investorite esmavalikuks need kanalid ei ole. See ei pea nii olema, aga selleks tuleb vaeva näha.
Kokku varisenud FTX platvormi näitel. FTX omanikud võtsid usaldajatelt raha ja laenasid selle edasi oma kauplemisfirmale spekuleerimiseks. Investoritele andsid vastu tokenid, millel polnud tegelikult mingit väärtust.
Võib öelda, et platvormi omanikud lihtsalt petsid oma rahastajaid. Kui nad oleksid avalikustanud algusest peale, et võtavad oma investorite raha ja hakkavad sellega spekuleerima ilma igasuguse tagatiseta ei oleks keegi nende platvormile ka investeerinud.
Leian, et kauplemisplatvorme tuleb survestada avaldama algusest peale, mida nad rahaga teevad ja kuidas vara kasutavad. Krüptovarade väärtus peab olema tagatud. Nagu pankadel on kapitali puhver juhuks, kui laenud lähevad hapuks. Sama analoog peab olema krüptol, et vältida edaspidi krahhe, nagu juhtus FTX-ga.
Arvamuslugu avaldati algselt Postimees.ee kanalis: link
