Töövõtja ja tellija vahel sõlmitud lepingu muutmise läbirääkimised peaksid lähtuma koostööst ja valmisolekust saavutada lahendust, mitte kujunema ultimaatumi esitamiseks või paindumatuks olukorra säilitamiseks, kirjutavad Maria Veermäe ja Ringo Heidmets advokaadibüroost Glimstedt.
2020. aasta COVID-19 viiruse põhjustatud pandeemia puhkemise järgselt ning käesoleval hetkel saame öelda, et kahe viimase aasta jooksul on juba teine kord, mil ettevõtjad peavad kiirelt otsima lahendusi vältimaks oma ettevõttele pöördumatute majanduslike raskuste tekkimist.
Kestev sõda Ukrainas ning lisanduvad sanktsioonid Venemaale süvendavad muuhulgas ehitussektori murelikkust käimasolevate projektide osas ning kindlasti pannud mõtlema lepingupoolte vaheliste erasektori kui ka riigihanke lepingute muutmisele. Selge on see, et lähiajal olukord paremaks ei lähe, mis tähendab, et 24.02.2022 puhkenud Ukraina sõja ja sellega kaasnenud Venemaa sanktsioonide negatiivsed mõjud ehitussektorile ja muudele valdkondadele materjalide ja tööjõu puuduse näol, ei lahene iseenesest. Ootamatult tekkinud olukord nõuab kohest lepingupoolte vahelist läbipaisvat ja mõistvat suhtlemist, sh üksteise huvide ja võimalustega arvestamist, et leida viis lepingu edaspidiseks täitmiseks pooli rahuldaval viisil.
1. Lepingute muutmise vajadus
Lepingute muutmise vajadus Eestis on tekkinud kogu Euroopa (ehitus)turgu mõjutavast sõjast
Ukraina territooriumil, kus tavapärane majandustegevus on suures osas lakanud, kuid ka Venemaale
määratud sanktsioonidest. Tekstiili-, metsanduse-/puiduvaldkonnas osa allhangetest või tarnetest
seotud Valgevene ja Ukrainaga. Lisaks saab ulatuslikult mõjutatud toiduaineturg (paljud õlitootjad on
sunnitud oma tegevuse peatama). Näeme ka enda klientide seas IT- ja projekteerimisettevõtteid,
mille meeskonnad on täna mobilisatsiooni korras kaasatud sõjategevusse. Uueks trendiks on nende
funktsioonide siirdumine nt Gruusiasse ja Armeeniasse. Eesti metallitootjad ja töötlejad peatasid
täielikult või lükkasid teadmata ajaks edasi terasetoodete tarned. Ehitusettevõtjatele veel
kättesaadava profiilterase hinnad tõusid paari päevaga 65% ja armatuurterase 75%, käesolevaks
ajaks on armatuurterase hinnatõus juba 300%. Samad trendid rakenduvad toiduaine-, tekstiili- ja
teistes tööstustes. Lisaks on teinud kütus Venemaale kehtestatud sanktsioonide ja sõja tõttu
märkimisväärse tõusu, tõestes sellega muuhulgas ka teenuste ja kaupade hindasid.
Sellises olukorras on muutunud Eesti ettevõtetel uutel projektide alustamine või just alustatud
projektide jätkamine pea võimatuks. Juba sõlmitud lepingutega samadel tingimustel tõenäoliselt
jätkata ei saa ning seda hetkel teadmata ajani. Ometi lepingu täitmine on pooltele kohustuslik (lad k
pacta sunt servanda).
2. Läbirääkimiste alustamine lepingu muutmiseks
Olukorra lahendamiseks on kõige mõistlikum alustada lepingu poolte vahel läbirääkimisi. Töövõtja
kui lepingu pool, kes näeb, et tõenäoliselt lepinguliste kohustuste täitmine enam kokkulepitud
tingimustel võimalik ei ole, peaks seda kommunikeerima tellijale esimesel võimalusel.
Hea usu põhimõttest peaksid pooled lähtuma ka lepingu muutmise läbirääkimistel. Päeva lõpuks ei
ole tõenäoliselt kummagi lepingupoole huvides lepingu lõpetamine vääramatu jõu takistuste tõttu.
Vastavalt Eesti Riigikohtu praktikale tähendab heas usus käitumine käitumist, mis on vastab
seadusele, mis on ausust, lojaalsust, õiglust, koostööd, teise poole huve arvestav, sisaldab
valmisolekut lepingu muutmiseks, kui esineb vastav vajadus. Seega töövõtja ja tellija vahel sõlmitud
lepingu muutmise läbirääkimised peaksid lähtuma koostööst ja valmisolekust saavutada lahendust,
mitte kujunema ultimaatumi esitamiseks või paindumatuks olukorra säilitamiseks.
3. Riigihangete lepingute muutmise võimalikkus
Riigihanke tulemusena sõlmitud lepingute puhul piirab lepingu muudatustes kokkuleppimist lisaks
poolte erinevatele majandushuvidele ka riigihangete seadus, mis lähtudes võrdse kohtlemise,
läbipaistvuse, konkurentsi efektiivse ärakasutamise printsiibist, seab ranged piirid hankelepingu
muutmise võimalustele. Võttes arvesse käesoleval hetkel hankelepingu muutmist põhjustavaid
asjaolusid, on hankelepingu muutmise aluseid ja võimalusi riigihanke seadusest tulenevalt rangelt
võttes kolm – lepingute puhul tõsta kuni 15% lepingu alusel makstavat tasu, muuta hankelepingut
lepingust endast tuleneval alusel või kuni tõsta kuni 50% lepingu alusel makstavat tasu.
Igal hankelepingu muutmise alusel on plussid ja miinused. Kuni 15% ehitustööde lepingu maksumuse
tõstmisel ei pea võtma arvesse asjaolusid, millest muudatus on tingitud, oluline on hankelepingu eset
ei muudetaks ning ei ületataks rahvusvahelist piirmäära. Vastavalt teenuste ja asjade hankelepingute
puhul 10%. Arvestades praegust kütuse, profiil- ja armatuurterase hinnatõususid, ei ole 10-15%
hankelepingu maksumuse tõus kuigi suureks abiks.
Kahjuks ei ole hankijate seas levinud praktika, mille kohaselt nähakse hankelepingutesse ette selged,
täpsed ja ühemõttelised lepingu muutmised alused. Seega tõenäoliselt ei eksisteeri just palju
töövõtulepinguid, kus on hankelepingus sätestatud, et tellijal on õigus tõsta hankelepingu
maksumust X% võrra tulenevalt konkreetsete ehitusmaterjalide hinna tõusust X% võrra nt teatud
erakorralistel asjaoludel.
Seega jääb viimaseks võimaluseks tuginemine riigihangete seaduse sättele, mille kohaselt on hankijal
õigus lepingut muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud. Kuni
50% hankelepingu hinnatõus muudaks töövõtja jaoks hankelepingu juba märkimisväärselt vähem
kahjulikuks, siiski esineb “aga”. Tuleb hinnata, kas hankelepingu hinna muutmise vajaduse on
põhjustanud hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud. Hoolsusele hinnangu andmiseks tuleb võtta
taustsüsteem, mis oli hanke ettevalmistamise ajal. Kas sõja puhkemine ja sanktsioonid kehtestamine
oli hankijale ettenähtavad? Tegemist on harva kasutava, ent mitte kasutamatu hankelepingu
muutmise alusega, mida ei tasu segi ajada võlaõigusseaduse alusel lepingusse pandava vääramatu
jõu klausliga. Hankelepingu muutmine on hankija õigus mitte kohustus, kuid hankeleping muutub
töövõtja jaoks „halvaks abieluks“, millest on keeruline lahutada majandusliku olukorra drastilisel
halvenemisel.
4. Sõda kui vabandav asjaolu
Lepingu poolel võib olla võimalus tugineda lepingulise kohustuse rikkumise vabandatavusele
vääramatu jõu asjaoludel hoolimata sellest, kas on leping sõlmitud hanke tulemusena või mitte.
Poolte vaheline koostöö peab igal juhul põhinema vastastikkusel usaldusel ning on oluline, et sellistes
olukordades tuleb mööndusi teha mõlemal poolel.
Kas 24.02.2022 toimunud Venemaa vägede relvastatud sissetungi Ukrainasse, on vääramatu jõud, kui
lepingule kohaldub Eesti õigus? Esmaseks eelduseks on mõne asjaolu esinemine, mis takistab
lepingu poolel, kes soovitab vääramatule jõule tugineda, enda lepingulise kohustuse täitmist.
Tänapäeva majandus on globaalne ja kui siinsamas Euroopas asuvas Ukrainas toimub sõda, mõjutab
see kahtlemata ka Eesti ettevõtteid. Lisaks Ukraina relvakonfliktile endale on vääramatuks jõuks ka
Venemaale kehtestatud sanktsioonid.
Teine eeldus vääramatu jõu esinemiseks on, et lepingu pool, kes soovib vääramatule jõule tugineda
ei saa takistavat asjaolud mõjutada. Tuleb hinnata kas töövõtja saab mõjutada ehitusmaterjalide
tarnijatest lepingupartnerite tegevust antud olukorras, kas IT ettevõtja saab mõjutada kollektiivi
suundumist armeesse.
Kolmanda eeldusena asjaolu, milleks on sõda Ukrainas või ulatuslikud sanktsioonid Venemaale, peab
olema lepingu poole jaoks, kes soovitab vääramatule jõule tugineda, ootamatu ja lepingu sõlmimise
momendil mitte ettenähtav. Antud eelduse täitmisel on oluline aeg, mil poolte vahel leping sõlmiti,
kas lepingulised kohustused on võetud enne või pärast sõja puhkemist.
Viimase eeldusena peab sõja ja sanktsioonide mõju olema selline, et lepingu poolelt, kes soovitab
vääramatule jõule tugineda, ei saa mõistlikult oodata, et ta suudaks selle mõju lepinguliste
kohustuste täitmisele vältida või asjaolu ennast või selle tagajärge ületada. Tuleb hinnata ettevõtte
suutlikust vältida, sõja ja sanktsioonide olukorras, lepinguliste kohustuste rikkumist või negatiivsed
mõjud ületada. Ilmsiks saanud ehitusmaterjalide tarneprobleemide korral tuleb hinnata, kas
eksisteerivad alternatiivsed tarneallikad, kui jah siis kas nende kasutuselevõtt on reaalselt võimalik
ning mis tingimustel.
Kokkuvõte
Elulised asjaolud ja poolte vahelised lepingud on erinevad. Riigihangete puhul on mänguruum
väiksem, kuid mitte olematu. Näeme seda ise iga päev ning seni oleme täheldanud, et hea suhtlus on
aidanud ka kõige keerulisemad olukorrad lahendada. Väide, et Venemaa sanktsioonid ja Ukraina
sõda ei mõjuta Eesti majandust oluliselt, ei ole meie kogemuses kinnitust leidnud. Neid ettevõtjaid,
kelle tootmine, teenused vm tegevus on olnud suunatud või sõltuvuses just peamiselt Venemaa,
Ukraina või Valgevene turust või neilt turgudelt pärit toorainetest, on paraku Eestis palju.
Võtke ühendust meie tiimiga: tallinn@glimstedt.ee
Link artiklile: https://www.aripaev.ee/arvamused/2022/03/17/maria-veermae-ringo-heidmets-soja-ja-sanktsioonide-ajal-tasub-lepingute-muutmiseks-koostood-teha
